26. august nwsTrailis: Venemaa kütus põleb, Iisrael vallutab uusi alasid, Pakistanis ja Nepalis on lein
Venemaal põlevad naftatehased, Iisraelis muutub abiorganisatsiooni keskus järjekordseks kannatajaks suuremas asunduste plaanis. Pakistanis ja Nepalis olid äärmiselt traagilised sündmused.
Wednesday, 26 August 2026 20:22

Venemaal jõudis sõda taas kohta, kus Moskva seda näha ei taha: omaenda energiataristu südamesse. Nižni Novgorodi oblastis Kstovos süttis Lukoilile kuuluv NORSI naftatöötlemistehas pärast teateid droonirünnakust. See ei ole mõni kõrvaline kuur, vaid Venemaa suuruselt neljas naftatöötlemistehas ja riigi suuruselt teine bensiinitootja, mis toodab muu hulgas diislit ja lennukikütust Vene vägede tarbeks.
Sama tehast on tänavu varemgi korduvalt tabanud Ukraina rünnakud ning osa neist viis tootmisüksuste seiskumiseni. Venemaa võib rääkida vastupidavusest nii palju kui tahab, aga kui naftatehased põlevad, muutub sõja hind väga käegakatsutavaks ka seal, kus seda muidu püütakse varjata.
Iisraelis liigub samal ajal kõik tuttavat rada pidi. Iisraeli julgeolekujõud tungisid okupeeritud Ida-Jeruusalemma põhjaserval UNRWA Qalandiya koolituskeskusse ning operatsiooni juhtis rahvusliku julgeoleku minister Itamar Ben-Gvir. Põhjenduseks toodi seadus, millega keelustati ÜRO abiorganisatsiooni tegevus. See on mugav põhjendus: kui organisatsioon enam ei sobi, kuulutatakse ta probleemiks, ja kui ta on probleem, saab tema ruumid ja teenused likvideerida.
Aga selle haarangu ümber on veel suurem pilt. Qalandiya keskus asub ajaloolise lennujaama kõrval ning Iisraeli asjade ekspert Adel Shadidi sõnul tahab Iisrael saada lennujaama ala täieliku kontrolli alla, et rajada sinna üle juudi asundused ja juudi pärandikeskus. Tema hinnangul viiks koolituskeskuse ja lennujaama piirkonna liitmine Iisraeli kontrollitava omavalitsusega edasi nn Suur-Jeruusalemma projekti, mis hõlmaks 12–13 protsenti Läänekalda pindalast ja annaks omavalitsuse kontrolli alla üle 800 ruutkilomeetri.
Ühendriikides ei põle seekord tehas ega haigla, vaid avalik usaldus sotsiaalmeediahiiglase vastu. Meta nõustus muutma Facebooki ja Instagrami seadistusi ning maksma kuni 18 miljardit dollarit, et lõpetada enamiku USA osariikide nõuded. Osariigid süüdistasid ettevõtet selles, et platvormid tekitasid lastes sõltuvust ning tarbijaid eksitati nende ohutuse kohta. Meta õigusrikkumist ei tunnistanud, mis on selliste kokkulepete puhul peaaegu omaette rituaal: makstakse tohutu summa, muudetakse mõnd reeglit, aga öeldakse, et tegelikult polnudki midagi valesti.
Kokkuleppe järgi piiratakse järgmise kümne aasta jooksul teismeliste Facebooki ja Instagrami kasutust kahe tunnini päevas ning kasutus südaööst kella kuueni hommikul blokeeritakse, kui vanem ei anna nõusolekut. Samuti tuleb tugevdada meetmeid, mis takistavad lastel pääseda ligi vanusepiiranguga sisule.
Pakistanis oli päeva kõige valusam lugu Islamabadist, kus haigla tulekahjus hukkus 14 imikut. Sellise uudise puhul kipuvad ametlikud selgitused kõlama eriti tühjalt, sest küsimus pole ainult selles, kust tuli alguse sai. Küsimus on ka selles, miks räägiti sündmuskohal vastuolulisi versioone, miks mainiti lukustatud väravaid, miks osa kohalolnuid väitis, et suure osa päästetööst tegid inimesed ise, ja miks oli segadus surnukehade tuvastamise ümber.
Põlengu põhjuseks nimetati eri variantides kliimaseadme riket või inkubaatorite viga. Üks tuletõrjuja rääkis, et päästjad leidsid põhja- ja läänevärava lukustatuna, panid üles redelid, lõhkusid hoonesse kaks ava ja alustasid päästmist. Kohal olnud ajakirjanikud kirjeldasid aga vastukäivaid ajajooni ja versioone.
Nepali ja Tiibeti piiril näitas loodus, kui kiiresti võib terve piirkond muutuda mudaks, rusudeks ja matta kümneid inimesi. Ulatuslikus tulvas hukkus Nepali politsei teatel vähemalt 95 inimest, paljud on kadunud ning umbes 28 politseitöötaja saatus oli samuti teadmata. Muda- ja rusuvool tungis üle Hiina ja Nepali vahelise jõe kallaste, viis kaasa maju ning jättis mitmeks tunniks ühenduseta 403 turisti, neist 341 välismaalast.
Ka Hiina poolelt tulid kurvad teated: võimude sõnul hukkus mudalaviinis kolm inimest ja 265 jäi kadunuks, kuigi arvude täpsust veel kontrolliti ning kohe ei olnud selge, kas need kattuvad Nepali andmetega. Nepali armee saatis piirkonda helikopterid ja katastroofiüksused, Hiina president andis korralduse täiemahuliseks päästetööks ning Nepali peaminister kutsus riiki ühtsusele.
Support nwsTrail
nwsTrail is an independent global news site. Your support helps keep the content free and independent.



