Ukraina keskus tuvastas neli Vene propaganda infonarratiivi

Ukraina riikliku julgeoleku ja kaitsenõukogu juures tegutsev desinformatsiooni tõkestamise keskus teatas 12. augustil pressikonverentsil, et tuvastas sõjavange, vangivahetusi ja kadunuid käsitlevates Vene infooperatsioonides neli peamist narratiivi, vahendas Ukrinform.

Keskuse riiklikku julgeolekut ohustavate infomõjutuste tõkestamise osakonna juht Kõrõlo Viktorov ütles, et uuring hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 11. augustini 2026. Spetsiaalse tarkvara abil analüüsiti üle 94 000 publikatsiooni ligi 24 000 allikast Ukraina- ja venekeelses inforuumis; nende materjalide kogukuvamiste arv ulatus 419 miljonini. Keskus rõhutas, et kõik analüüsitud väljaanded ei sisaldanud destruktiivseid narratiive.

„Meie analüüsi peamine muster on see, et Venemaal ei ole sageli vaja sündmust ennast välja mõelda. Piisab sellest, kui kasutada päris sündmust ja suruda auditooriumile peale soovitud tõlgendus,” ütles Viktorov. Tema sõnul väidavad Vene ja venemeelsed allikad ühe põhisuunana, et Ukraina ei taha oma sõjavange tagasi tuua või soovib tagasi vaid teatud kategooria sõjaväelasi.

Teise suunana nimetas Viktorov kadunute teemaga manipuleerimist. Keskuse teatel püüavad Vene allikad täita infolünka väidetega, et kadunu staatust kasutatakse tegeliku hukkunute arvu varjamiseks või peredele maksete vältimiseks.

Kolmas suund on keskuse hinnangul Venemaa vangistusest positiivse kuvandi loomine videote ja Ukraina sõjavangide avalduste abil, milles räägitakse väidetavalt heast kohtlemisest või soovimatusest Ukrainasse naasta. „Vangistuses viibivat inimest ei saa pidada infovahetuses vabaks osalejaks, eriti kui räägime Vene vangistusest,” ütles Viktorov. Neljanda suunana nimetas ta Ukraina diskrediteerimist valeinfo ja desinformatsiooniga, mis puudutab väidetavalt halbu tingimusi, arstiabi puudumist, kehva toitu, peksmist või muud julma kohtlemist Vene sõjavangide suhtes Ukrainas.

Keskuse teatel on need narratiivid omavahel seotud ja nende ühine eesmärk on õõnestada usaldust Ukraina vastu, sealhulgas sõjaväelaste, kadunute perede, kodanike ja rahvusvaheliste partnerite seas. Viktorovi sõnul on sellisteks infooperatsioonideks eriti soodsad vangivahetuste ja läbirääkimiste ajad ning olukorrad, kus avaldatakse nimekirju või uut teavet sõjavangide ja kadunute kohta. Ukrinformi varasema teate järgi on Ukraina õiguskaitseasutustel praegu andmeid rohkem kui 114 000 kadunud tsiviilisiku ja sõjaväelase kohta.