Ro Khanna: Pentagoni sõjalised kulutused on ebaefektiivsed ja ajast maas
USA kongresmen: USA jääb Hiinast endiselt maha hüperhelikiirusega relvade ja raketitõrjerakettide hankimisel ning autonoomsete tehnoloogiate, näiteks sõjaväerobotite ja droonide masstootmisel.
pühapäev, 19. juuli 2026
USA kaitseministeerium (Pentagon) on hädas aeglase ja liiga kalli hankeprotsessiga, mis takistab riigil ajakohastamast oma võimekust vastavalt tänapäevastele ohtudele, kirjutab Foreign Affairsis Demokraatliku Partei kongresmen Ro Khanna.
Hoolimata enam kui triljoni dollari kulutamisest kaitsele, jääb USA maha näiteks Hiinast hüperhelirelvade, raketitõrjesüsteemide ja autonoomsete tehnoloogiate, nagu sõjarobotite ja droonide, arendamisel. Kongressil on oluline roll selle olukorra parandamisel, kuna tal on seadusandlik ja eelarvepädevus, märgib Khanna.
Alates 1980. aastatest on kaitsehangete aeglus ja ülekulutamine pidevalt õõnestanud USA sõjalist võimekust. Näiteks kulutab USA 2026. eelarveaastal 24,4 miljardit dollarit vastuolulisele Golden Dome raketitõrjesüsteemile ja 3,3 miljardit dollarit Sentinel mandritevahelise ballistilise raketi programmile, kuigi kumbki programm ei tugevda USA võimet tänapäevases tavakonfliktis vaenlast heidutada või teda võita. Nii Demokraatlik kui ka Vabariiklik Partei tunnistavad, et Ameerika Ühendriigid maksavad liiga palju liiga vähese eest.
Kaitsetööstuse konsolideerumine, mis sai alguse 1993. aastal, on viinud aeglasema, vähem uuendusliku ja uutele turuosalistele vähem ligipääsetava tööstuseni. Tänapäeval on iga suurem hankesüsteem, alates F-35 hävitajast kuni Ford-klassi lennukikandjani, kas ülekulutatud või ajakavast maas. Kongress saab olukorda parandada agressiivsema järelevalve, potentsiaalselt ka monopolivastaste meetmete abil, ning soodustades laiemat ettevõtete ringi kaasamist hankeprotsessi.
Kongress saab kaasa aidata kaitseministeeriumi eelarve optimeerimisele, kiites heaks vananenud programmide ja tehnoloogiate kasutuselt kõrvaldamise ning kiirendades strateegilisemate algatuste rahastamist. Näiteks on õhujõud juba 2014. aastal mõistnud, et 1970. aastatel loodud A-10 lennuk ei ole tänapäeva lahinguväljal enam elujõuline ja neelab vahendeid ning personali platvormidelt, mis on paremini disainitud, leiab Ro Khanna.
* Välisuudiste koostamisel võib olla kasutatud tehisintellekti abi.



