12. septembril nwsTrailis: Olukord Lähis-Ida läheb aina hullemaks. EL ei suutnud Venemaa karistamises kokku leppida
Lähis-Idas ei ohusta sõda enam ainult sõjaväebaase, vaid ka naftateid, kaubalaevandust ja pilveteenuseid. Euroopas proovivad Venemaaga seotud häkkerid tehisintellekti üle kavaldada, samal ajal kui Euroopa Liit vaidleb sanktsioonide üle.
laupäev, 12. september 2026 20:44
Lähis-Idas muutub sõda aina selgemalt võitluseks taristu ja "pudelikaelte" pärast. Iraani toetatud huthid hõivasid Perimi saare Bab el-Mandebi väinas, mida läbib umbes 12 protsenti maailma kaupadest. Huthid kinnitavad, et mereliiklus on ohutu kõigile peale Saudi laevade, kuid ettearvamatu relvarühmituse lubadus ei ole just see garantii, mida närvilised turud kuulda tahavad. Lisaks hõivasid huthid Mokhas hoonekompleksi, kus olid varem ÜRO töötajad, kes jõudsid enne linna langemist lahkuda.
Saudi Araabia sulges samal ajal ettevaatusabinõuna 1200 kilomeetri pikkuse Ida–Lääne naftajuhtme, mida tabasid Iraagist lennutatud droonid. Torujuhe on võimaldanud Hormuzi väina vältida ja selle kaudu on liikunud 4–5 protsenti maailma naftatarnetest. Iraak alustas uurimist ja tagandas Iraaniga piirneva Maysani provintsi operatsioonide ülema pärast kinnitust, et rünnak lähtus sealt. Riyadh lubab praegu vastulöögist hoiduda, kuid jätab endale õiguse võtta oma julgeoleku kaitseks vajalikke meetmeid. See on diplomaatiline viis öelda, et kannatus ei pruugi kesta igavesti.
Araabia Ühendemiraatidesse Abu Dhabisse ühe hiiglasliku linnakuna kavandatud viiegigavatine andmekeskuste projekt kujundatakse tõenäoliselt üle riigi paiknevaks võrguks. Kavandatakse õhutõrjet, maa-aluseid rajatisi ja plahvatuskindlat betooni, sest Iraani rünnakud kahjustasid märtsis kahte andmekeskust AÜE-s ja üht Bahreinis ning piirkonna pilveteenustes esineb häireid veel mitu kuud hiljem.
Iraan on maa-alustes rajatistes vähesel määral taastanud ballistiliste rakettide tootmise, pannes enne sõda varutud komponentidest kokku nii vedel- kui ka tahkekütusega rakette. Tootmismaht on sõjaeelsest palju väiksem ning USA mereblokaad raskendab vajalike materjalide importi, kuid tootmise jätkumine muudab kaheldavaks varasemad väited, et Iraani raketiprogramm on sisuliselt hävitatud. Pentagon teatas kuni 90 protsendi Iraani droonide, ballistiliste rakettide ja mereväe tööstusbaasi hävitamisest, ent maa alla koliv tootmine võib aidata Teheranil sõda pikendada ja vastaste õhutõrjevarusid kulutada.
USA avaldas Jordaanias Iraani raketi- ja droonirünnakutes hukkunud sõjaväelaste nimed. Jordaanias said surma 25-aastane James Feehan ja 19-aastane Isabella Gonzales. USA sõjaväe andmetel on Iraaniga peetavas sõjas hukkunud 17 teenistujat. Kuus neist surid Iraagis tankimislennuki KC-135 allakukkumisel, kui lennuk toetas Iraani-vastaseid operatsioone.
Euroopa Liit ei leia Venemaa-vastaste sanktsioonide osas üksmeelt. Suursaadikud lükkasid otsuse 14. septembrile, kuigi tähtaeg saabub juba päev hiljem. Slovakkia tahab nimekirjast eemaldada Alisher Usmanovi ja Mihhail Fridmani, Prantsusmaa nõuab Usmanovi sanktsioonide tühistamist. Samal ajal kavandab EL uusi piiranguid Venemaa kodanikele ja varilaevastikule ning arutab Vene diplomaatide liikumise ja Venemaa kodanike reisimise rangemat kontrolli. Sanktsioonipoliitika ei mõju veenvalt, kui suured põhimõtted jäävad üksikute ärimeeste nimede taha kinni.
Prantsusmaal tuli reedel toime tulla ka palju vahetuma kriisiga. Cléoni lähistel sõitis rööbastelt välja 180 reisijaga rong, vigastada sai vähemalt 44 inimest. Üks neist, 18-aastane naine, viidi kriitilises seisundis helikopteriga haiglasse. Kolm vagunit paiskusid ümber, piirkonna rongiliiklus sai tugevalt häiritud. Õnnetuse põhjus polnud esialgu teada.
Prantsusmaa teine selle päeva uudis nii traagiline ei olnud. Rekordiline kuumus ja põud suurendasid Champagne’i viinamarjade suhkrusisaldust nii palju, et tänavuse aastakäigu lubatud alkoholipiir tõsteti erandkorras 13 protsendilt 15 protsendile.
Toeta nwsTraili
nwsTrail on sõltumatu välisuudiste veebileht. Sinu toetus aitab hoida sisu tasuta.
