1. september nwsTrailis: Nepal võitleb tulva ja võltsingutega, Pentagon läheb naftaärisse, Euroopas levib valeteave
teisipäev, 1. september 2026 22:01
USA ja Venezuela naftaleppe on USA jaoks sajandi tehing. Venezuela andis ettevõttele North American Blue Energy Partners 100-aastased kontsessioonid 17 naftaväljal, mis sisaldavad Valge Maja teatel umbes 65 miljardit barrelit naftat. USA kaitseministeerium saab ettevõttes 35-protsendilise osaluse, välisministeerium aga õiguse osta viiendiku toodangust tootmiskulu hinnaga ja ostueesõiguse ülejäänule. Kui Pentagonist saab naftaettevõtte osanik, on julgeolekupoliitika ja äri piir juba üsna hägune.
Leppe kirjeldused ei lange ka päriselt kokku. Venezuela ajutine president Delcy Rodriguez nimetas seda 25-aastaseks leppeks ja rõhutas, et Venezuela säilitab kontrolli oma loodusvarade üle, samal ajal kui Valge Maja räägib 100-aastastest kontsessioonidest. Ettevõte lubab investeerida uude taristusse kuni 100 miljardit dollarit ja kasvatada lähiajal tootmise enam kui miljoni barrelini päevas. Valge Maja väidab, et tehing ei lähe USA maksumaksjale midagi maksma. Miks peakski, kui mängus on erafirmad, aga see erakapital toetab Donald Trumi.
Vaeses Nepalis on olukord mõõtmatult traagilisem. Valitsuse andmetel oli tänahommikuse seisuga üleujutustes hukkunud 987 inimest ja 3916 on endiselt kadunud. Üheteistkümnes Rasuwa ja Nuwakoti hüdroprojektis ei ole ühendust saadud 898 töötajaga ning ametivõimud ei tea, kui paljud neist võivad olla üleujutatud tunnelites või maa-alustes jõujaamades lõksus. Ainuüksi ehitatava Ülem-Trishuli-1 projekti ümbruses on teadmata kadunud üle 576 inimese. Seal oli enne katastroofi valmis 86 protsenti 64 miljardi ruupia suuruse hinnangulise maksumusega projektist.
Nepali valitsus on palunud ÜRO kahju ja kahjustuste fondilt kiiret rahalist abi, sest 26. augusti Bhotekoshi tulva tagajärjed ületavad riigi vahetu reageerimisvõime. Tegemist on Nepali esimese taotlusega sellele 2022. aastal loodud fondile. Nepal soovib vastust enne fondi nõukogu 10. detsembrile kavandatud järgmist kohtumist – detsember on kaugel ja mõistetav, miks Nepali valitsusel on kiire.
Nagu tegelikust õnnetusest veel vähe oleks, levivad Nepali tulvade kohta miljonite vaatamistega võltsvideod. Üle seitsme miljoni korra vaadatud klipp, milles tulvavesi näis kaasa viivat inimesi ja sõidukeid, oli loodud tehisintellektiga. Võltsitud olid ka väidetavad "enne ja pärast" pildid ning video elevandist, kes justkui päästis lõksu jäänud mehe. Katastroofiga seoti ka vanu liustiku- ja tulvavideoid, mis olid filmitud mujal ja varem.
Indoneesias hakkas pärast viieaastast pausi purskama Sinabungi vulkaan. Põhja-Sumatral asuv vulkaan paiskas tuhka tipust kuni 3500 meetri kõrgusele ning tuhk levis ida ja kagu suunas kuni 20 kilomeetri kaugusele. Enne üle tunni kestnud purset registreeriti 85 vulkaanilist maavärinat ning seireametnikud hoiatavad, et esimesele purskele võivad järgneda suuremad. Lõuna- ja idasektoris on tegevus kuue kilomeetri raadiuses keelatud, jõeäärseid elanikke hoiatatakse vulkaaniliste mudavoolude eest.
Montenegros lõppes Danilovgradi lasketiirus kolme töötaja tapmises kahtlustatud Venemaa kodaniku otsing tema enesetapuga. Politsei leidis 30-aastase Mihhail Nikolajevitš Šabunini Herceg Novi lähedalt metsast. Politsei teatel tulistas ta pärast ümberpiiramist ametnike suunas ja lasi seejärel end maha. Kolm ohvrit olid lasketiiru töötajad, kes viibisid tööl relvadeta ega saanud end kaitsta. Võimalikku motiivi ei ole avaldatud ning uurimine jätkub. Montenegro kuulutas välja leinapäevad. Pole teada, miks kolm inimest üldse tapeti.
Albaanias kannatavad Tirana loomaaia loomad äärmise kuumuse, vähese varju, veepuuduse ja ehitusmüra käes. Vihmutid töötavad kolm korda päevas kahe tunni kaupa, sest pidevaks jahutamiseks pole piisavalt jooksvat vett. Loomadele antakse ka külmutatud puuvilju, kuid noored puud ei paku vajalikku varju ning pelgalt vee, toidu ja jahutavate suupistete olemasolu ei tähenda veel tänapäevast loomade heaolu. Loomaaed suleti 2015. aastal kehvade tingimuste tõttu ja avati uuesti 2022. aastal.
Poola ja Tšehhi suhetes üritati aga valmistada tüli peaaegu eimillestki. Valeinfokampaania väitis, et Poola valmistub nõudma Tšehhilt territooriumi loovutamist. Selleks häkiti Poola piirkondliku ringhäälingu veebileht, loodi Tšehhi avalik-õiguslikku raadiot matkiv võltssait ning võltsiti diplomaadi ja Poola asevälisministri ühismeediakontod. Kampaania toetus tegelikule, kuid aastakümneid tehnilise küsimusena käsitletud piiriprobleemile, mis pärineb 1958. aasta piirimuudatusest ja puudutab lahendamata 368 hektarit. Võltsitud dokument paisutas selle väiteks, nagu nõuaks Varssavi üle 600 hektari Tšehhi territooriumi. See on valeinfo kasutamise levinud moodus: võta natuke tõtt ja valeta juurde. Enne, kui pettus on ametlikult ümber lükatud, on see juba levinud ja täidab eesmärki. Kõlab nagu Venemaa järjekordne kampaania.
Toeta nwsTraili
nwsTrail on sõltumatu välisuudiste veebileht. Sinu toetus aitab hoida sisu tasuta.
