AEGJOON: Donald Trumpi väljaütlemised ning Taani ja Gröönimaa vastureaktsioonid
Trumpi huvi Gröönimaa vastu arenes 2019. aasta ostumõttest 2025.–2026. aasta jõu- ja tolliähvardusteni. Taani ja Gröönimaa esindajad vastasid korduvalt, et saar ei ole müügiks ning selle tuleviku üle otsustavad gröönlased. 21. jaanuaril 2026 välistas Trump sõjalise jõu kasutamise ja loobus kavandatud tollidest.
laupäev, 19. september 2026 11:33
18. augustil 2019 kinnitas Trump, et kaalub Gröönimaa omandamist, ning nimetas seda suureks kinnisvaratehinguks, kuid ütles, et küsimus ei ole tema prioriteetide seas esimene, nagu kirjutas The New Republic. Taani nimetas mõtet absurdseks ja peaminister Mette Frederiksen ütles, et Gröönimaa ei ole müügiks. Trump tühistas seejärel kavandatud Taani-visiidi.
22. detsembril 2024 kirjutas Trump pärast tagasivalimist, et riikliku julgeoleku ja ülemaailmse vabaduse huvides peab USA Gröönimaa omamist ja kontrollimist vältimatult vajalikuks, teatas The New Republic. Gröönimaa toonane peaminister Múte Egede vastas, et Gröönimaa ei ole müügiks ega saa kunagi müügiks.
7. jaanuaril 2025 keeldus Trump välistamast sõjalise või majandusliku surve kasutamist Gröönimaa kontrolli alla saamiseks. Briti alamkoja raamatukogu teatel ähvardas ta Taanit väga kõrgete tollidega, kui riik takistab USA-l Gröönimaad üle võtmast. Gröönimaa esindaja Taani parlamendis Aaja Chemnitz lausus, et gröönlased ei kavatse olla ettur Trumpi unistuses oma võimuala laiendada, kirjutas The New Republic. 2025. aasta jaanuaris saatis Taani Trumpi meeskonnale ka erasõnumeid, milles väljendas valmisolekut tugevdada Gröönimaa julgeolekut või suurendada seal USA sõjalist kohalolekut, teatas Axios.
2025. aasta jaanuaris ütles Múte Egede, et gröönlased ei taha olla taanlased ega ameeriklased, ning kordas seda pärast Trumpi märtsikuist kõnet, teatas Council on Foreign Relations. Samas olid Gröönimaa ametnikud valmis arutama saarel olemasoleva kaitsekoostöö tugevdamist.
2025. aasta märtsi alguses ütles Trump oma kõnes, et toetab gröönlaste õigust ise tulevikku määrata, kuid lisas, et USA saab Gröönimaa ühel või teisel viisil ning teeb gröönlased rikkaks.
12. märtsil 2025 ütles Demokraatide partei juht Jens-Frederik Nielsen, et gröönlased ei taha olla ameeriklased ega taanlased, vaid soovivad tulevikus iseseisvust ja oma riigi ise üles ehitada. 27. märtsil moodustasid Gröönimaa neli erakonda koalitsiooni, mille üks põhieesmärke oli seista vastu USA kontrollipüüdlustele; Nielsenist sai peaminister.
30. märtsil 2025 ütles Trump, et usub Gröönimaa saamist võimalikuks ilma sõjalise jõuta, kuid ei välistanud selle kasutamist, teatas Axios. 4. mail keeldus ta taas sõjalise jõu kasutamist välistamast.
21. detsembril 2025 nimetas Trump Louisiana kuberneri Jeff Landry erisaadikuks Gröönimaa küsimustes ja ütles BBC-le, et USA vajab saart riiklikuks kaitseks ning peab selle saama. Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen nimetas ametissenimetamist ja sellega kaasnenud retoorikat vastuvõetamatuks ja häirivaks ning kutsus välja USA suursaadiku, kirjutas Axios. Taani ja Gröönimaa ametnikud kritiseerisid määramist laiemalt.
4. jaanuaril 2026 ütles Trump, et USA vajab Gröönimaad kindlasti kaitseks, sest Taani ei suuda tema hinnangul saart julgeolekuohtude eest kaitsta. Mette Frederiksen kutsus Trumpi lõpetama ähvardused ajalooliselt lähedase liitlase ning müügist keeldunud riigi ja rahva vastu. Ta rõhutas, et USA-l ei ole õigust annekteerida ühtegi Taani kuningriigi kolmest riigist.
6. jaanuaril 2026 kinnitas Taani koos teiste Euroopa liitlastega, et Gröönimaa kuulub selle rahvale ning Taanit ja Gröönimaad puudutavaid küsimusi võivad otsustada ainult nemad.
9. jaanuaril 2026 ütles Trump, et USA teeb Gröönimaa küsimuses midagi olenemata sellest, kas see teistele meeldib või mitte. Ta eelistas enda sõnul lihtsat kokkulepet, kuid ähvardas vastasel juhul tegutseda jõuliselt. 12. jaanuariks oli Gröönimaa valitsus teatanud, et ei saa USA ülevõtmisega nõustuda ühelgi tingimusel, kirjutas Council on Foreign Relations.
14. jaanuaril 2026 ütles Trump, et USA vajab Gröönimaad riiklikuks julgeolekuks ja kavandatava Golden Dome’i kaitsesüsteemi jaoks ning et NATO peaks aitama saare USA kontrolli alla saada. Ta lisas, et miski muu kui Gröönimaa kuulumine USA-le ei ole vastuvõetav, teatas CNBC. Samal päeval ütles ta, et Taani ei suudaks Venemaa või Hiina võimaliku katse vastu midagi teha, USA aga suudaks. USA ning Taani ja Gröönimaa välisministrite kõnelused lõppesid lahenduseta.
17. jaanuaril 2026 ähvardas Trump kehtestada Taanile ja seitsmele teisele Euroopa riigile alates 1. veebruarist kümneprotsendise ning alates 1. juunist 25-protsendise lisatolli, kuni sõlmitakse kokkulepe Gröönimaa täielikuks ostmiseks, teatas Briti alamkoja raamatukogu. Samal päeval lükkas Taani ühendatud Arktika väejuhatuse ülem Søren Andersen tagasi Trumpi julgeolekuargumendi vahetu osa, öeldes, et Taani ei näe sel ajal Gröönimaale otsest ohtu Hiinast ega Venemaalt.
20. jaanuaril 2026 kirjutas Trump, et Gröönimaa on riikliku ja ülemaailmse julgeoleku jaoks vältimatu ning tagasiteed ei ole. Küsimusele, kui kaugele ta on valmis saare omandamiseks minema, vastas ta, et see selgub, kirjutas CNBC. Gröönimaa ettevõtlusminister Naaja Nathanielsen ütles, et saare käsitlemine ostetava toote või varana ning sõjalise tegevuse ja okupatsiooni ähvardused on jätnud inimesed hämmeldunuks ja muserdatuks. Peaminister Jens-Frederik Nielsen lausus, et sõjaline konflikt ei ole tõenäoline, kuid seda ei saa välistada.
21. jaanuaril 2026 ütles Trump Davosis, et ei taha ega kavatse Gröönimaa saamiseks jõudu kasutada, kuid nõudis koheseid läbirääkimisi saare omandamise üle. Pärast kohtumist NATO peasekretäri Mark Ruttega teatas ta tulevase Gröönimaad ja Arktikat puudutava kokkuleppe raamistikust ning loobus kavandatud tollidest. Wikipedia võtab selle pöörde kokku kui lubaduse mitte kasutada Gröönimaa annekteerimiseks jõudu ega tolle.
2026. aastal, kuid täpsemalt dateerimata NATO tippkohtumisega seotud väljaütlemises teatas Trump hiljem, et Gröönimaa peaks olema USA, mitte Taani kontrolli all.
Toeta nwsTraili
nwsTrail on sõltumatu välisuudiste veebileht. Sinu toetus aitab hoida sisu tasuta.
