ANALÜÜS: Trump teatas ajaloolisest Gröönimaa-leppest. Mida see tähendab USA-le, Taanile ja Gröönimaale?
USA, Taani ja Gröönimaa teatasid kokkuleppest, mis peaks tugevdama piirkonna julgeolekut ning laiendama USA sõjalisi võimalusi. Donald Trump esitleb seda USA alalise kontrollina, Taani ja Gröönimaa rõhutavad aga suveräänsust ja enesemääramisõigust. Kuna lepingu teksti ei ole avaldatud ja see ootab allkirjastamist ning parlamentaarseid menetlusi, jääb selle tegelik õiguslik ulatus lahtiseks.
laupäev, 19. september 2026 11:13
Kokkulepe järgneb kuudepikkusele survele, mille jooksul Trump soovis Gröönimaad osta või annekteerida ning ähvardas kasutada jõudu. Ta põhjendas seda saare strateegilise asukoha, maavarade ning Venemaast ja Hiinast lähtuvate julgeolekumuredega.
Gröönimaa on Taani poolautonoomne territoorium, mis korraldab oma siseasju, kuid mitte kaitsepoliitikat. BBC märgib, et USA-l on saarel juba üle saja alaliselt paikneva sõjaväelase ning Pituffiki baas; 1951. aasta lepe lubab USA-l saata Gröönimaale nii palju sõdureid, kui ta soovib.
Trumpi 19. septembril X-is tehtud postituse kohaselt annab uus kokkulepe USA-le “alalise kontrolli turvalisuse ja kõigi muude vajaduste üle”. Ta teatas ka suure USA sõjalise kohaloleku alustamisest ning väitis, et ükski USA vastane ei tohi ilma USA kirjaliku nõusolekuta Gröönimaal baasi või sõjalist kohalolekut omada ega teha tundlikke investeeringuid.
Samas ütles Trump, et kokkulepe ei too USA-le kulusid. Seni avaldatud teabest ei selgu, kuidas kavandatav sõjalise kohaloleku laiendamine selle väitega kokku sobitub või kuidas seda rahastatakse.
CNBC hinnangul jääb kokkulepe selgelt tagasihoidlikumaks kui tema varasem nõudmine muuta Gröönimaa USA osaks. Pigem on see liikumine territoriaalselt nõudmiselt julgeoleku-, ligipääsu- ja investeerimiskontrolli laiendamisele, kuigi Trump kasutab jätkuvalt väga ulatuslikku kontrolli rõhutavat sõnastust.
Taani ja Gröönimaa avalikud seisukohad asetavad rõhu mujale. Taani peaminister Mette Frederiksen ütles BBC teatel, et kokkulepe tugevdab ühist julgeolekut Arktikas ja Põhja-Atlandil, kuid tunnustab samal ajal Taani kuningriigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning Gröönimaa rahva enesemääramisõigust.
Donald Trump: "This is an “Infinite Life” Agreement, there is no end!"
Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen nimetas kokkulepet Gröönimaa, Taani ja USA julgeolekut tugevdavaks ning ütles, et see tunnustab Gröönimaa huve ja kohta rahvusvahelises koostöös. See viitab, et Taani ja Gröönimaa käsitlevad lepet julgeolekukoostöö, mitte suveräänsuse loovutamisena.
BBC viitab anonüümsele USA välisministeeriumi ametnikule, kelle sõnul annaks lepe USA-le ühepoolse õiguse rajada uusi sõjalisi ehitisi ilma Gröönimaa või Taani nõusolekuta ning tagaks alalised ligipääsu-, baseerumis- ja ülelennuõigused. Sama kirjelduse järgi ei kaotaks lepe kehtivust ka Gröönimaa võimaliku iseseisvumise korral, keelaks NATO-välistel riikidel sinna baase rajada ning takistaks vastastel investeerida tundlikesse valdkondadesse.
Need väited näitavad võimalikku märksa laiemat praktilist ulatust kui Taani ja Gröönimaa üldsõnalised avaldused, kuid avaldamata lepingutekstita ei saa nende täpset tähendust kontrollida.
Teadaanne ei tähenda veel, et kokkulepe oleks jõustunud. Osapooled kavatsesid selle allkirjastada järgmisel nädalal ÜRO Peaassambleel ning Frederikseni sõnul peab see jõustumiseks läbima vajalikud parlamentaarsed menetlused. Samuti ei selgu, mille poolest erineks uus kord täpselt 1951. aasta leppest. Seetõttu on praegu võimalik eristada poliitilist kokkulepet ja selle kohta esitatud väiteid, kuid mitte veel hinnata lõplikke õiguslikke kohustusi.
Toeta nwsTraili
nwsTrail on sõltumatu välisuudiste veebileht. Sinu toetus aitab hoida sisu tasuta.
