Mõneminutine sprintimine võib avaldada suuremat mõju kui 90 minutit mõõdukat jooksmist

Rockefelleri ülikooli teadlased teatasid 13. augustil ajakirjas Cell Reports Medicine avaldatud uuringus, et kolm minutit täisjõul sprintimist muutis vere valke ja metaboliite märksa rohkem kui 90 minutit mõõdukat treeningut.

EurekAlert!'i artikli kohaselt võrdlesid teadlased eri intensiivsusega liikumist. Kuus 30-sekundist maksimaalse pingutusega sprinti muutis vahetult pärast treeningut ligi veerandit mõõdetud valkudest, samas kui 90 minutit mõõdukat ühtlast rattasõitu muutis vähem kui veerand protsenti.

Mõõdukas jooks jooksulindil muutis valke rohkem kui rattasõit, kuid siiski palju vähem kui lühike sprint. Sprint muutis ka enam kui 200 metaboliiti ning tõi kohe verre rohkem valke, mis on seotud veresoonte kasvu, kudede ümberkujundamise ja hormonaalse signaalivahetusega.

Osa neist valkudest jõudis teadlaste hinnangul verre ektodomeeni lõikamise kaudu. See tähendab, et raku pinnal juba olnud valgu osad lõigatakse lahti ja vabastatakse kiiresti vereringesse, mitte ei toodeta neid esmalt uuesti.

Inimese rasvarakud, millele lisati pärast sprinti kogutud verd, näitasid ulatuslikke muutusi geenide aktiivsuses, sealhulgas selles, kuidas rakud töötlevad kütust, reageerivad hormoonidele ja tajuvad toitainete kättesaadavust.

Mõõduka treeningu järel oli reaktsioon tagasihoidlikum ja hilisem. Alles kolm tundi pärast mõõduka pingutuse lõppu ilmus verre märgatav hulk rasvhappeid ja maksast pärinevaid valke, mida seostatakse vastupidavustreeningu koormusega. Mõõduka rattasõidu järel kogutud veri muutis rasvarakkude geenide aktiivsust vaid vähesel määral.

Teadlased võrdlesid treeningule reageerinud valke enam kui 53 000 inimese terviseandmetega UK Biobankis. Paljud neist seostusid väiksema südame- ja ainevahetushaiguste riskiga, eriti rasvumise, 2. tüüpi diabeedi ja teiste ainevahetushäirete puhul. Väiksema riskiga seotud 33 valgust muutis sprint 32, mõõdukas treening aga kolm. Enam kui veerand neist valkudest seostus ka aeglasema bioloogilise vananemisega.

„Põnev on see, et vaid mõni minut intensiivset treeningut võib käivitada olulise molekulaarse vastuse,” ütles uuringu üks autoreist Paul Cohen.

Uuringus osalenud järeldoktor Luke Olsen ütles, et ekserkiinid ehk pärast treeningut verre vabanevad valgud ja metaboliidid võivad aidata selgitada lühikeste tugevate pingutuste tervisemõju.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siit.