15. augustil nwsTrailis: Ukraina vabastab maid, Hormuz keeb ja Trump tahab nime seinale

Ukraina sõja teemal tuli täna kaks lugu, mis sobivad liigagi hästi ühte pilti. Ühelt poolt kirjeldatakse pikaajalist operatsiooni Moldova destabiliseerimiseks: valimised, energiavarustus ja Euroopa Liiduga lõimumise takistamine on seal Moskva tavapäraseks saanud töövõtted. Loogika on lihtne ja ohtlik: kui Lõuna-Ukraina õnnestuks vallutada, tekiks maismaakoridor, mis seoks Venemaa otse Moldovaga.

Selle operatsiooni keskmesse paigutuvad Vladimir Putini kõrval Sergei Kirijenko ja põgenenud pankur Ilan Shor, kes on Moldovas 2014. aasta miljardidollarilise pangapettuse eest 15 aastaks vangi mõistetud. Enne 2025. aasta parlamendivalimisi värvati üle 150 000 moldovlase ehk umbes 4,5 protsenti registreeritud valijatest ning neile maksti kindlate kandidaatide toetamise ja lavastatud protestidel osalemise eest. 2024. aasta Euroopa Liiduga lõimumise referendumi eel jagati nelja kuuga ligi 20 miljonit dollarit 38 000 värvatuile, et nad postitaksid valitsusvastast sisu ning hääletaksid Maia Sandu, tema partei ja ELiga ühinemise vastu. Kui lisada väljaõppelaagrid Serbias, Bosnias ja Moskva lähistel, kus õpetati politseiahelike murdmist, süütamist ja lõhkekehade valmistamist, siis pole see enam lihtsalt mõjutustegevus, vaid rünnak demokraatlikult valitud riigi valitsuse vastu.

Ukraina sõjast tuli ka häid uudiseid. Kagu-Ukrainas Oleksandrivka ümbruses vabastati enam kui kuus kuud kestnud operatsioonis 26 asulat. Neist 12 asub Dnipropetrovski, 10 Donetski ja neli Zaporižžja oblastis. Ukraina teatel on tagasi võetud üle 745 ruutkilomeetri, avatud allikate põhjal antud konservatiivsem hinnang on umbes 627 ruutkilomeetrit, aga isegi see pole väike asi pärast aastaid kestnud kurnavat ja sageli staatilist sõda. Operatsioon vähendas Venemaa survet Dnipropetrovski oblastile ning sundis Moskvat jagama vägesid Oleksandrivka kaitse ja teiste rindelõikude pealetungide vahel. Kui Moskva unistus on Lõuna-Ukrainast Moldovani ulatuv koridor, siis iga tagasi võetud asula on sellele unistusele konkreetne vastus.

Hormuzi väinas liigub kõik selle poole, et maailma energiaturu üks närvipunkte jääb pikaks ajaks halvatuks. Araabia Ühendemiraatide riikliku naftafirma ADNOC laev sattus reedel rünnaku alla, vigastatutest ei teatatud ja olukord olevat kontrolli all. Aga see oli vähem kui nädalaga juba kolmas samalaadne juhtum ADNOCi alustega. Varasemates rünnakutes on Emiraadid süüdistanud Iraani, reedeses rünnakus ametlikku seisukohta ei antud.

Siia lisandus Donald Trumpi lubadus kuulutada Hormuzi väin peagi USA territooriumiks. Valge Maja ametnik selgitas hiljem, et president tegi nalja. Teheran ei võtnud asja naljana. Iraani asevälisminister Kazem Gharibabadi teatas, et Hormuzi väin on olnud Iraani oma, on Iraani oma ja jääb Iraani omaks ning seda suletakse ja avatakse ainult Iraani käsul. Väin, kust enne konflikti liikus umbes viiendik maailma naftast ja veeldatud maagaasist, on pärast 28. veebruaril puhkenud USA ja Iisraeli sõda Iraaniga niigi häiritud. Kui diplomaatia on kinni jooksnud ja laevu rünnatakse, ei ole see territoriaalsete naljade jaoks just kõige parem aeg.

Iisraeli okupeeritud Läänekaldal paistab tuttav muster. Asunikud tegutsevad, palestiinlased kannatavad, armee tuleb hiljem kohale ja maailma diplomaadid valivad sõnu või ei ütle midagi. Ainult USA suursaadik Iisraelis ütles otse, et palestiinlaste ahistamine on "õudne terroriakt". Qusra külas piirasid juudi asunikud ameerika-palestiina perekonna kodu, loopisid kive, lõhkusid kivimüüri ja takistasid inimestel majast lahkuda. Majaomaniku sõnul jäid tema vend ja vennapoeg sinna mitmeks päevaks ilma toidu ja veeta. Iisraeli sõjavägi teatas, et lammutas kaks ebaseaduslikku asunike eelposti, pidas kinni ühe iisraellase ja saatis piirkonda lisasõdureid. Midagi uut sellest ei ole: armee sekkumine on järjekordne hilinenud žest pärast seda, kui kahju on juba tehtud.

Indias pidas Narendra Modi iseseisvuspäeval Punases kindluses suure kõne suurest tulevikust. Ta esitas seitsmeosalise reformikava, millega India peaks jõudma 2047. aastaks arenenud majanduste hulka. Tootmine, põllumajandus ja toiduainete töötlemine, tehnoloogia ja innovatsioon, Gati Shakti (ulatuslik digitaalne taristuplaneerimise ja -koordineerimise algatus), kaitsevõime, rohemajandus ning pehme jõud pidid andma riigile uue arengukiiruse ja suursuguse mõõdu.

Aga sama kõne teine pool näitas, et tulevikuriik peab alustama väga maisest probleemist. Noored ei usalda eksamisüsteemi ja töökohti ei jätku. Modi lubas tasuta veebipõhist eksamiettevalmistust ja tehisarukoolitust 10 miljonile noorele. See tuli pärast sadade tuhandete noorte proteste, mille ajendasid väga konkurentsitihedate eksamite paberite lekked ja nappus kindlate töökohtade järele. Meeleavaldusi vedas Cockroach Janta Party, mis sündis satiirilise liikumisena pärast seda, kui India ülemkohtu esimees nimetas töötuid noori prussakateks. Kui ligi 40 protsenti 20–24-aastastest kõrgharidusega inimestest on tööta ja politsei kasutab Delhis protestijate vastu pisargaasi ning kumminuiasid, siis ei piisa 2047. aasta visioonist. Noored tahavad teada, mis saab 2026. aastal.

Indoneesias tabas Florese saare ranniku lähistel 7,7-magnituudine maavärin inimesi varahommikul une pealt. Vähemalt viis inimest hukkus rusude all, kui hooned kokku varisesid, ja ametnike hinnangul võib hukkunute arv kasvada. Poole tunni jooksul järgnes kolm tugevat järeltõuget magnituudidega 5,9, 5,6 ja 6,1. Elektri- ja sidekatkestused takistavad teabe liikumist ning raskendavad päästetöid, osa piirkondi on abile halvasti ligipääsetavad. Tsunamihoiatus anti ja hiljem tühistati, aga järeltõuked võivad kesta mitu päeva. See on selline katastroof, kus esimene arv hukkunute kohta ei ütle kunagi kogu tõde.

Saksamaal Berliini Friedrichshainis sai 21-korruselise kõrghoone tulekahjus viis inimest vigastada. Kõik maja elanikud evakueeriti, osa inimesi kaalus leekide eest pääsemiseks aknast alla hüppamist ja üks inimene pidi hüppama tuletõrjeauto tõstukikorvi. Tuli puhkes 11. korruse korteris, levis kõrgemal asuvasse korterisse ja saadi kontrolli alla vähem kui kolme tunniga. Põhjus ei olnud esialgu teada, aga päästeoperatsiooni nimetati põhjusega dramaatiliseks.

Ühendkuningriigis tuli traagiline lõpp akadeemilisele vaidlusele. Endine Cambridge’i professor Jason Arday leiti Lõuna-Londonis Batterseas surnuna. Politsei käsitleb surma esialgu ootamatuna, kuid mitte kahtlasena. Arday oli lahkunud Cambridge’i haridussotsioloogia professori kohalt pärast plagiaadisüüdistusi ja küsimusi tema saavutuste kohta. Ta eitas plagiaati, kuid tunnistas oma töödes vigu. Tema perekond ütles, et väärinfokampaania oli talle liiast. Selle loo puhul peaks kõige valjemate hinnangute andjatel meeles seisma, et iga õhku visatud süüdistusel on hind.

USA-st tuli aga terve kimp lugusid, mis näitavad riiki võitlemas korraga sõjalise kurnatuse, relvavägivalla, isikukultuse ja vana viirusega. Lennukikandja USS Abraham Lincoln umbes 5000-liikmelise meeskonna pered ja demokraatidest seadusandjad nõuavad Pentagonilt vastuseid. Laev on olnud lähetusel üle 260 päeva ning teateid on toidupuudusest, torustikuriketest, hallitanud duširuumidest, katkistest tualettidest, sooja vee puudumisest, värskete puu- ja köögiviljade nappusest, varustuse puudujääkidest ja rängast väsimusest. On ilmunud ka teateid meremeestest, kes on püüdnud üle parda hüpata. Kui president ütleb sellise lähetuse kohta, et 260-päevane teenistusaeg pole kaugeltki piisavalt pikk, siis ei ole ime, et sõdurite pered on vihased.

Michiganis Cadillaci lähistel hukkus tulistamises kuus inimest, nende seas ka kahtlustatav tulistaja. Üks inimene viidi kriitilises seisundis haiglasse. Uurimine hõlmab vähemalt kolme sündmuspaika. Seesugune Ameerika uudis on nii korduv, et kipub statistikasse kaduma, kuigi iga niisugune sündmus on kellegi jaoks traagiline.

Washingtonis üritab Kennedy keskuse juhatus siduda etenduskunstide keskust uuesti Donald Trumpi nimega. Hoone sildi alla tahetakse lisada tekst, et keskus on taastatud ja renoveeritud president Donald J. Trumpi poolt, ning ümbruse ala soovitakse nimetada President Donald J. Trump Plazaks. Varasem katse nimetada keskus ümber Trump Kennedy Centeriks kukkus kohtus läbi ning ka uute otsuste õiguslik kehtivus pole selge. Samal ajal näitavad küsitlused, et paljude valijate meelest on Trump kultuuriasutuste muutmisega liiga kaugele läinud. Kui poliitika hakkab hoonetel silte vahetama, tasub alati küsida, kas renoveeritakse maja või muudetakse ajalugu.

Ja lõpuks Covid, mida keegi enam eriti oma päeva esimeseks mureks ei taha, aga mis pole kuhugi kadunud. USA-s kasvab suvine Covid-19 laine, kuigi nakatumine püsib madalal tasemel ja laine näib varasematest leebem. Haiglaravi ja surmasid on vähem, ilmselt tänu suuremale immuunsusele, kuid haigus võib endiselt rikkuda puhkuse, võtta inimese nädalaks või paariks rivist välja ning ohustada vanemaid inimesi, imikuid ja nõrgenenud immuunsusega inimesi.

Head lugemist!