AJAJOON: Sõjategevus laieneb. Mis juhtus pärast USA-Iraani memorandumi sõlmimist?

17. juuni: memorandumi sõlmimine

Islamabadis allkirjastasid USA president Donald Trump, Iraani president Masoud Pezeshkian ja Pakistani peaminister (vahendajana) allkirjastasid nn Islamabadi vastastikuse mõistmise memorandumi (MoU). 

Mida sätestas memorandum:

Kohene ja püsiv vaenutegevuse lõpetamine kõigil rinnetel (kaasa arvatud Liibanonis), 60 päeva lõpliku kokkuleppe läbirääkimisteks, USA mereblokaadi järkjärguline lõpetamine 30 päeva jooksul, Hormuzi väina laevaliikluse taastamine, vähemalt 300 miljardi dollari suurune Iraani ülesehitusfond, kõigi sanktsioonide (ÜRO, IAEA ja USA) tühistamise ajakava ning Iraani kinnitus, et riik ei hakka tuumarelva arendama — tuumaprogrammi järelevalve jääks IAEA kätte 

Juuni lõpp — esimesed pinged

22. juuni: 

Iraani parlamendi spiiker ja pealäbirääkija Mohammad Bagher Ghalibaf ütles, et USA ja Iraan leppisid kokku mehhanismis Hormuzi väina vahejuhtumite kiireks lahendamiseks.

23. juuni: 

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja Omaan käivitasid ühisalgatuse sadade seisma jäänud laevade läbimiseks turvalise koridori kaudu. Samal ajal viitas Iraan, et kavatseb pikas perspektiivis kehtestada väinal läbimistasud, nimetades need "teenustasudeks".

25. juuni: 

Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) mereväeüksus tabas laeva Omaani ranniku lähedal, hoiatades, et liiklus väljaspool Iraani määratud koridore on "väga ohtlik". 

USA välisminister Marco Rubio kohtus Bahreinis Manamas Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) riikidega. USA ja GCC tegid ühisavalduse, mis lükkas tagasi Iraani püüded väina üle kontrolli või tollimaksude kehtestamiseks. USA asepresident J. D. Vance teatas, et Doha kaudu loodi USA-Iraani vahel otsene deeskalatsioonikanal vahejuhtumite lahendamiseks.

26. juuni: 

IAEA peadirektor Rafael Grossi kinnitas, et memorandum annab agentuurile juurdepääsu Iraani tuumarajatistele, samal ajal kui Iraani ametnikud väitsid, et uusi inspektsioone ei ole kavas — Grossi nimetas seda "avalduste sõjaks".

Juuli algus — läbirääkimised takerduvad

1.–2. juuli: 

Dohas peetud tehnilised kõnelused Hormuzi väina ja Iraani majandushüvitiste teemal ei toonud läbimurret. Tuumaprogrammi teemat kõnelustel isegi ei tõstatatud. Trump väitis samal ajal ajakirjanikele, et "Iraani denukleariseerimine edeneb hästi".

3.–11. juuli: 

Iraanis toimusid riikliku leinaga seotud mälestustseremooniad, mille järel oodati kõneluste jätkumist.

8. juuli: 

NATO tippkohtumisel Ankaras teatas Trump, et memorandum on tema hinnangul läbi ("it's over... I don't want to deal with them"). Samal päeval tühistas USA rahandusministeerium Iraani naftamüügi litsentsi (Hormuzis oli rünnatud kolme tankerit) ja andis Iraanile tähtaja 17. juulini tehingute lõpetamiseks.

9.–10. juuli: 

Kolmapäeva ja neljapäeva öösel toimus suurim rünnakute vahetus alates relvarahust: Iraan tabas USA sõjaväerajatisi Pärsia lahe riikides, USA vastas löökidega ligi 90 Iraani sihtmärgile, kaasa arvatud lõuna- ja idapoolsetes provintsides. 

Reede hommikul rünnakud vaibusid ja vahendajad püüdsid diplomaatiat taaskäivitada.

10. juuli: 

Trump kirjutas Truth Socialis, et USA nõustus Iraani palvega kõnelusi jätkata, kuid kinnitas samas: "relvarahu on LÄBI!" Iraani välisministeeriumi pressiesindaja eitas, et Iraan oleks uusi kõnelusi taotlenud, väites, et nõustuti vaid Katari vahendaja visiidiga Teherani. Ghalibaf hoiatas, et Iraan on valmis täiemahuliseks kaitseks, kui ameeriklased kokkulepet ei täida.

Eskalatsioon

13. juuli:

14. juuli: 

180 Iraani parlamendisaadikut (290-st) tegid avalduse, milles nõuti memorandumi lõpetamist ja "kättemaksu" järgimist, uue Hormuzi väina haldusseaduse vastuvõtmist ning kaitsedoktriini karmistamist.

15.–16. juuli: 

USA ja Iraan vahetasid rünnakuid kuuendat ööd järjest — USA keskväejuhatus CENTCOM tabas Bandar Abbasi ja Suure Tunbi saare sihtmärke, Iraan vastas rünnakutega USA baasidele mitmes Pärsia lahe riigis ja Jordaanias (Jordaania tõrjus kaheksa Iraani raketti). 

USA taaskehtestas mereblokaadi Iraani sadamatele. Iraani võimude andmetel hukkus riigis 35 ja sai vigastada üle 300 inimese.

18. juuli: 

Iraani asevälisminister Kazem Gharibabadi teatas ametlikult, et Teheran peatab kõik kohustused Islamabadi memorandumi raames, süüdistades USA-d lepingu rikkumises. Samal päeval nimetas kõrgeim juht Mojtaba Khamenei riigitelevisioonis avaldatud teates Trumpi allkirja väärtusetuks ja kehtetuks ning hoiatas USA-d (nimetades seda "saatanaks") "unustamatute õppetundide" andmise eest. 

Iraan pöördus ka ÜRO Julgeolekunõukogu poole, nõudes kohest ja otsustavat tegutsemist USA vastu.

19. juuli:

nwsTrailUSA löögid hävitavad Lõuna-Iraani teid ja sildu, tekitades spekulatsioone maavägede sissetungi üle

20. juuli: 

USA korraldas üheksandat ööd järjest rünnakuid Iraani sihtmärkidele (Sirik, Jask, Tabriz, Chabahar). 

Kolmas USA sõdur sai surma, tõstes sõja algusest saadik hukkunud USA sõjaväelaste arvu 17-ni (üle 420 haavatu). 

Samal päeval kuulutasid Iraanimeelsed Jeemeni huuthid välja Saudi Araabia sadamate blokaadi Punasel merel.

nwsTrailJeemeni huthid kuulutasid Saudi Araabiale mereblokaadi

nwsTrailHegseth kaitses senatis Iraani ründamise kulu, mis olevat praeguseks ligi 38 miljardit dollarit

nwsTrailTrump reklaamib rahva toetust Iraani rahuleppele, mis on ammu kokku varisenud

nwsTrailDemokraadid seisavad vastu Trumpi püüdlusele lisada Iraan Venemaa sanktsioonide eelnõusse

23. juuli: 

Iraagi peaminister külastas Teherani, pakkudes välja USA relvarahu ettepaneku — Iraani ametnikud andsid New York Timesile teada, et lükkasid ettepaneku tagasi, uskudes, et neil on selles sõjafaasis eelis.

nwsTrailEsindajatekoda kiitis heaks resolutsiooni Iraani sõjategevuse lõpetamiseks

23.–24. juuli: 

CENTCOM tabas Iraani sõjaväe juhtimiskeskusi, droonihoidlaid, kommunikatsioonivõrke ja rannikuseiresüsteeme. 

Iraan sihtis USA baaside puhkealasid (nt Camp Buehring ja Ali al Salemi baas Kuveidis), et tekitada USA-le kaotusi ja sisepoliitilist survet.

25.–27. juuli: 

Vastastikused rünnakud vaibusid kolmeks päevaks. Kaks piirkonna ametnikku teatasid AP-le, et Katari ja Pakistani juhitud vahendajad on saavutanud olulist edu USA ja Iraani tagasitoomisel läbirääkimiste juurde ja relvarahu taaskehtestamisel. Kõneluste teemaks oli ka mehhanism laevade läbisõidu haldamiseks koos Omaaniga.

nwsTrailTrump küsib Putinilt väidetava Iraani-abi kohta

nwsTrailIraan: USA ei määra sõja ja rahu ajastust

27.–28. juuli: 

Trump teatas, et otsustas peatada USA rünnakud Iraani vastu, andes läbirääkimistele "veidi ruumi", hoiatades samas, et võib lööke taasalustada, kui kõnelused ebaõnnestuvad. USA ÜRO saadik Mike Waltz kinnitas Fox Newsile, et Trump "annab kõnelustele hingamisruumi".

nwsTrailIraani asevälisminister: Hormuz on meie suveräänsuse punane joon, USA rikkus leppeid ja palus kõnelusi

29. juuli: 

CENTCOM teatas, et tõrjus mitu IRGC välja tulistatud ballistilist raketti, mida kirjeldati katsena korraldada üllatusrünnak USA vägedele Lähis-Idas — kõik raketid õnnestus alla tulistada. Samal ajal tulistasid huuthid rakette Saudi Araabia naftatankeri pihta Punasel merel.

nwsTrailIraan ründas USA baasi Jordaanias ja peatas Hormuzi väinas naftatankereid

nwsTrailIraan lükkas Omaani Hormuzi jagamise plaani tagasi