USA löögid hävitavad Lõuna-Iraani teid ja sildu, tekitades spekulatsioone maavägede sissetungi üle
pühapäev, 19. juuli 2026

USA on seitsmendat ööd järjest andnud õhulööke Lõuna-Iraanile, hävitades olulisi sildu, tunneleid ja raudteeühendusi. Rünnakud on läbi lõiganud peamised transporditeed Hormuzi väina rannikule ning nii Washingtonis kui ka Teheranis spekuleeritakse üha enam võimaliku maavägede operatsiooni üle, vahendab Iran International.
Rünnakud on tekitanud ulatuslikku kahju Hormozgani provintsi tsiviiltaristule. Provintsi kuberneri büroo teatel sai ainuüksi Khamiri maakonnas reede seisuga tabamuse kuus silda, mis katkestas Bandar Abbasi ja Lari vahelise maanteeühenduse.
Ametnikud on pidevalt lisanud nimekirja uusi purustusi, sealhulgas on teateid Shahid Mirzaei maanteetunneli ja Roudkhaneh Shouri silla kahjustustest. Rünnakud on tabanud ka kommunaalteenuseid: Iraani meedia teatel on raketilöögid tabanud Jaski rannikulinnas elektrirajatisi ja veemagestamispumpasid, jättes hinnanguliselt 10 000 inimest 20 külas veeta.
Rünnakute mõju on eriti tuntav Bandar Abbasis, provintsi pealinnas ja Iraani peamises kaubandusväravas. Allikate sõnul on elu linnas mereblokaadi ja teedevõrgu hävitamise tõttu peaaegu täielikult seiskunud. Riigi suurima konteinersadama Shahid Rajaee tegevus on viidud miinimumini, hiljuti on koondatud pooled sadama töötajatest ning üle 4000 konteineri on sadama aladel kinni.
Hormuzi väin, mida tavaliselt läbib viiendik maailma naftatranspordist, on Iraani ekspordile suletud. Revolutsiooniline kaardivägi on teatanud, et kuni USA rünnakud ei lõpe, ei lahku piirkonnast tilkagi naftat ega gaasi.
Arutelud maavägede kampaania üle
USA president Donald Trump ei ole rünnakute sihtmärke varjanud. Intervjuus Fox Newsile ütles ta, et Ühendriigid hävitavad Iraani elektrijaamad ja sillad, kui Teheran ei naase läbirääkimiste laua taha. Küsimusele maavägede saatmise kohta vastas president, et ei välista seda. Samas on asepresident J.D. Vance teatanud, et USA-l ei ole kavatsust Iraani maavägesid saata, mis jätab administratsiooni seisukoha ebaselgeks.
Teheranis tõlgendavad mõned mõjukad tegelased olukorda sarnaselt. Karmi liini poliitik Amir-Hossein Sabeti kirjutas sotsiaalmeedias, et transpordiühenduste hävitamine on tõenäoliselt eelmäng maavägede rünnakule, kuna see takistaks Iraani vägede liikumist. Samal ajal kasvavad pinged Iraani režiimi sees küsimuses, kes vastutab relvarahu kokkuvarisemise eest.
Rahvusvaheline reaktsioon ja majanduslik mõju
ÜRO peasekretär António Guterres väljendas muret tsiviiltaristu ründamise pärast nii Iraanis kui ka Pärsia lahe piirkonnas laiemalt. 1949. aasta Genfi konventsioon keelab rünnakud tsiviilelanikkonnale hädavajalike objektide vastu ning USA õigusteadlased on hoiatanud, et sellised löögid võivad endast kujutada sõjakuritegusid.
Konflikti mõjul tõusis nafta hind reedel enam kui 4%, saavutades viimase kuu kõrgeima taseme ja tekitades kolmandat nädalat järjest hinnatõusu, mis suurendab survet Trumpi administratsioonile enne novembris toimuvaid Kongressi valimisi.
Hudsoni Instituudi vanemteadur Rebeccah Heinrichs analüüsib, et rünnakute koondumine Iraani lõunarannikule viitab sellele, et USA on liikumas kättemaksulöökidelt kaugemale ja sihib nüüd taristut, mis võimaldaks Teheranil oma sõjalist võimekust taastada ja operatsioone Hormuzi väina ümbruses jätkata.
* Välisuudiste koostamisel võib olla kasutatud tehisintellekti abi.



