Iraani asevälisminister: Hormuz on meie suveräänsuse punane joon, USA rikkus leppeid ja palus kõnelusi

Gharibabadi selgitas Iraani uudisteagentuurile ISNA, et kui memorandumi tekst on läbi räägitud ja kokku lepitud, tuleb kõiki selle osi täpselt rakendada. Ta viitas memorandumi artiklile 5, mis käsitleb Hormuzi väina. Selle kohaselt pidi Iraan tegema jõupingutusi, et tagada 60 päeva jooksul kaubalaevadele ohutu ja tasuta läbipääs. Selles tekstis ei ole mitmetimõistetavusi, ütles Gharibabadi, lisades, et USA ei saa asendada Iraani poolt ette nähtud korda omapoolsete lahendustega.

Asevälisministri sõnul on tegemist Iraani jaoks lõpliku poliitikaga ning Hormuzi väin ei naase enam sõjaeelsete kokkulepete juurde. Ta kinnitas, et vastutus väina demineerimise eest lasub samuti Iraanil.

Mille vastu olevat USA eksinud?

Gharibabadi märkis, et USA lõi koostöös Omaaniga laevade transiidiks lõunapoolse marsruudi läbi Omaani sisevete. Ta süüdistas ameeriklasi, et nad sundisid laevu droonide ja ähvardustega seda marsruuti kasutama, eirates Iraani hoiatusi naasta põhjapoolsele laevateele. Ta nimetas seda memorandumi 5. artikli selgeks rikkumiseks, mis samamoodi jätkudes neutraliseeriks Iraani tegeliku suveräänsuse väina üle.

Gharibabadi sõnul andis Iraani otsustav tegevus USA-le selge sõnumi, et Islamivabariik ei karda astuda samme oma seadusliku suveräänsuse kindlustamiseks Hormuzi väina üle, isegi kui see tooks kaasa täiemahulise sõja taaspuhkemise. Ta lisas, et see ei tähenda sõja õhutamist, vaid näitab, et iseseisvus on Iraani jaoks "punane joon".

Samuti teatas Gharibabadi, et Iraan on vastu mis tahes kolmanda riigi osalemisele demineerimisoperatsioonides, hoiatades, et Euroopa riikide koalitsiooni laevadest saaksid legitiimsed sihtmärgid.

Asevälisministri sõnul tekkisid umbes 20 päeva pärast memorandumi allkirjastamist kaks suurt probleemi. Esimene oli seotud Liibanoniga, kus Iisrael ei täitnud täielikult oma kohustust sõda lõpetada ja väed välja viia. "Kuigi konfliktide tase Liibanonis langes, algatas Marco Rubio samal ajal teise paralleelse tee Liibanoni ja sionistliku režiimiga, mis oli samuti memorandumi esimese klausli rikkumine," selgitas Gharibabadi. Teine probleem oli tema sõnul varem nimetatud Omaani sisevete kasutamine laevateena. 

Gharibabadi: Iraan ei ole läbirääkimisi palunud

Gharibabadi lükkas kindlalt tagasi USA presidendi hiljutised väited, nagu oleks Iraan palunud läbirääkimisi. "Selle asjaga tegeleva ametiisikuna teatan, et Iraani Islamivabariik ei ole viimase 16–17 päeva jooksul saatnud USA-le ühtegi taotlust ega sõnumit läbirääkimiste pidamiseks," ütles ta. "Vastupidi, just USA oli see, kes umbes 10 päeva tagasi hakkas saatma sõnumeid pingete leevendamiseks ja konflikti lõpetamiseks."

Tema sõnul on USA hiljutised sõjalised sammud Iraani jaoks uus sõjaline agressioon, mitte lihtsalt memorandumi rikkumine. Ta väitis ka, et Iraani rünnakutes USA baasidele, eriti Jordaanias, on hukkunuid oluliselt rohkem, kui Washington on teada andnud.

Tulevikuvalikud ja tuumalepe

Gharibabadi sõnul on Iraani ees praegu kaks peamist stsenaariumi: jätkata praegust olukorda, sealhulgas hübriidsõda ja Hormuzi väina sulgemist, või alustada kõnelusi, kui vastaspool naaseb oma kohustuste täitmise juurde.

Asevälisminister lisas, et Iraani tuumarelva leviku tõkestamise lepingust (NPT) lahkumise arutamist ei tohiks enam pidada keelatud teemaks. Ta rõhutas, et seda küsimust peavad eksperdid ja akadeemikud kiirustamata analüüsima, et riigi huvidest lähtuvalt saaks teha täpse otsuse.

Praegu Iraanil läbirääkimisplaani USA-ga ei ole ning konsultatsioonid jätkuvad vaid Omaani vahendusel. Suhete kohta Hiina ja Venemaaga ütles Gharibabadi, et need on strateegilised, kuid lisas, et "ei tohiks oodata, et Hiina või Venemaa lahendaksid kõik Iraani probleemid".