USA riigivõlg ületas esimest korda 40 triljoni dollari piiri. Halvim stsenaarium on majanduskriis
Kasvavad intressikulud ja eelarvepuudujääk võivad piirata erainvesteeringuid ja aeglustada majanduskasvu.
reede, 21. august 2026 10:56
USA koguvõlg ületas esimest korda 40 triljonit dollarit, näitas rahandusministeeriumi sel nädalal avaldatud ülevaade. Majandusteadlased hoiatavad, et suur laenamine, kasvavad kulud ja madalamad maksud võivad viia maailma suurima majanduse kriisini.
Võla kiire kasv on suurendanud kartust võimaliku eelarvekriisi pärast. Committee for a Responsible Federal Budgeti president Maya MacGuineas ütles, et 40 triljoni dollari suurune võlg ei püsi ainult valitsuse raamatupidamises. „Seda tuntakse kogu majanduses ja ühel või teisel viisil jõuab see inimeste rahakotti,” ütles ta.
USA Kongressi eelarveamet prognoosis 2023. aasta mais, et 40 triljoni dollari piirini jõuab riik 2028. aastal, vahendas Al Jazeera. Võlg kerkis 39 triljoni dollarini 2026. aasta märtsis, mis tähendab, et järgmine triljon lisandus vähem kui viie kuuga. Alates 2017. aasta jaanuarist, kui president Donald Trump alustas esimest ametiaega, on USA koguvõlg kahekordistunud 19,95 triljonilt dollarilt enam kui 40 triljonini.
Trumpi esimesel ametiajal kasvas avalik võlg 7,8 triljoni dollari võrra, peamiselt COVID-19 pandeemiale reageerimise kulude tõttu. Pärast tema naasmist Valgesse Majja 2025. aasta jaanuaris on võlg kasvanud 3,8 triljonit dollarit. Joe Bideni administratsiooni ajal aastatel 2021–2025 suurenes võlg 8,4 triljoni dollari võrra.
Võlakoormus on kasvanud ka Trumpi kulukärbete programmi ajal. Valitsusväline Department of Government Efficiency ehk DOGE on alates 2025. aasta algusest vähendanud föderaaltöötajate arvu 250 000–350 000 võrra ja kärpinud üleilmset abi.
Analüütikute hinnangul on võla kasvu taga kriisikulutused pärast 2007.–2009. aasta majanduslangust ja 2020.–2023. aasta COVID-19 pandeemiat, aga ka tulud, mis ei kata kulusid. USA kulutab aastas umbes 7 triljonit dollarit ning ligi 60 protsenti sellest läheb sotsiaalkindlustusele, tervisekindlustusele, sealhulgas Medicare’ile ja Medicaidile, ning veteranide toetustele.
Juulis laekus USA riigikassasse üksikisiku tulumaksust, sotsiaalkindlustusmaksetest, ettevõtte tulumaksust ja muudest allikatest 334 miljardit dollarit. Samal kuul maksis riik välja 766 miljardit dollarit sotsiaalkindlustusele, tervisekindlustusele, riigikaitsele ja intressidele.
Intressikulud on kasvanud pärast seda, kui Föderaalreserv tõstis pandeemia järel inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärasid. USA maksab nüüd võla teenindamiseks umbes 1,1 triljonit dollarit aastas, veidi rohkem kui riigikaitsele. 2026. eelarveaasta esimese kümne kuuga ületasid intressikulud tervisekindlustuse kulusid ja neist sai pensionide järel suuruselt teine kuluartikkel.
Kongressi eelarveameti hinnangul suureneb võlg 2026. aasta 101 protsendilt sisemajanduse koguproduktist 2036. aastaks 120 protsendini. See ületaks varasema USA rekordi, 106 protsenti SKPst pärast teist maailmasõda.
Toeta nwsTraili
nwsTrail on sõltumatu välisuudiste veebileht. Sinu toetus aitab hoida sisu tasuta.
