22. august nwsTrailis: Iisrael on surve all, Trump jätkab ehitamist, Aasias uputab

Üllatavaid uudiseid tuli ka Ameerika Ühendriikidest, kuigi Trumpi teisel ametiajal on üllatus kulunud sõna. Ülemkohus lubas ajutiselt jätkata 400 miljoni dollari suuruse Valge Maja ballisaali ehitust, kuni kohus arutab projekti peatamist taotlevat vaidlust. Föderaalne apellatsioonikohus oli varem leidnud, et Trump on Valge Maja ajutine üürnik ega saa selliseid muudatusi teha ilma Kongressi heakskiiduta. Trump tänas ülemkohut ja nimetas uut kompleksi riikliku julgeoleku jaoks elutähtsaks, sest valitsuse juristide sõnul sisaldab projekt muu hulgas maa-alust julgeolekukompleksi ning kaitselahendusi droonide, ballistiliste rakettide, bioloogiliste ohtude ja muude riskide vastu. Algne 650 inimesele mõeldud ballisaal on kavades kasvanud ligikaudu 1000 inimese mahutavusega ettevõtmiseks, mille järgi lammutataks kogu idatiib.

Trumpi administratsioon tahtis samal ajal enne vahevalimisi veiseliha hinda alla tuua ja sai selle eest vastu näppe omaenda leerist. Trump teatas kokkuleppest, mis lubab järgmise 90 päeva jooksul importida kuni 300 000 tonni veiseliha ilma kvoodivälise tollimaksuta ning müüa seda turuhinnast 25 protsenti odavamalt. Kentucky vabariiklane Thomas Massie nimetas seda laksuks näkku Ameerika karjakasvatajatele ja tarbijatele ning veel hullemaks kui sotsialism. Ka Marjorie Taylor Greene leidis, et administratsioon teeb Ameerika veisekasvatajate ja tootjate elu raskemaks. Nii saabki Trumpi hinnalangetusest järjekordne väike test: kas tähtsam on tarbija rahakott või tootja, keda poliitikas muidu nii kirglikult kaitstakse.

USA ja Kanada vahel läks samal ajal tollisõjaks. Kanada peaminister Mark Carney peatas kaubanduskõnelused pärast seda, kui südaööl jõustusid 50-protsendised USA tollid paljudele Kanada kaupadele. Need puudutavad umbes 20 miljardi dollari väärtuses USA importi Kanadast, sealhulgas jäähokikeppe, ehitusmaterjale, alkohoolseid jooke ja teatavaid rõivaliike. Kõnelused olid väidetavalt väga lähedal kokkuleppele, aga lähedal olemine ei peata tolle. Kanada provintside peaministrid survestasid Ottawat ning üheks vaidluskohaks kujunes isegi Ameerika alkoholi müügikeeldude tühistamine.

India Assami osariigi idaosas hukkus juuli paduvihmade järel tekkinud üleujutustes üle 100 inimese, 2700 küla hävis ja 700 000 inimest pidi kodust lahkuma. Kokku puudutasid üleujutused osariigi valitsuse teatel 1,2 miljonit inimest. Sivasagari kandis viis Dikhow jõgi minema kodusid, riisipõlde, puutüvesid ja inimeste elusid. Üks mees nägi videokõnes, kuidas naine ütles, et nad surevad, ja hetk hiljem katkestas tulvavesi kõne ning viis minema tema naise ja nelja-aastase tütre. Kohalikud kirjeldasid mägedest alla tulnud 30–40 meetri kõrguseid puid ja külasid, kus ei jäänud alles ühtegi kodu. Nüüd vaieldakse, kas kaevandamine ja metsade kadu tegid looduskatastroofist veel rängema inimliku katastroofi.

India nime kandis ka hoopis teistsugune lugu, seekord USA eakate petuskeemi kaudu. Gujarati osariigist pärit 21-aastane Jay Sunilbharthi Goswami vahistati Kanadas seoses väidetava mitme miljoni dollari suuruse kelmusega, mis sihtis 59–87-aastaseid kannatanuid. Üheksa ohvrit kaotasid kokku umbes 7,5 miljonit dollarit. Süüdistuste järgi veendi eakaid, et nende pangakontod, raha või isikuandmed on ohus, ning suunati neid vara sularahaks, kullaks või kinkekaartideks muutma. Goswami oli USA-s tingimuslikult vabastatud, ületas järgmisel päeval piiri Kanadasse ja peeti kinni Toronto lennujaamas, kui ta oli broneerinud lennu Dohasse. Kui süüdistused paika peavad, on see järjekordne näide sellest, kui halastamatult valitakse ohvriks need, kes on kõige kergemini haavatavad.

Jaapanist tuli seekord üks lootusrikas keskkonnauudis. Kobe ülikooli teadlased leidsid Osaka prefektuuris Samondo jõe PFAS-idega saastunud setetest bakteritüvesid, mis suudavad vähendada PFOS-i ja PFOA kontsentratsiooni. Üks tüvedest vähendas märgatavalt PFAS-ide sisaldust ka tööstusjäätmete prügila nõrgvees, mis tähendab, et jutt ei jäänud ainult laborikatseks. PFAS-id on püsivad kemikaalid, mida on kasutatud muu hulgas kangastes ja tulekustutusvahus ning mis kogunevad vees, mullas ja eluslooduses.

Hiinas tehti autotootjatele selgeks, et autode uksed peavad avanema ka siis, kui kõik muu on auto juures väga nutikas. Tesla ja kaheksa teist autotootjat kutsuvad tagasi umbes 4,3 miljonit sõidukit, sest elektroonilised peidetud ukselingid võivad elektrikatkestuse või avarii korral hädaolukorras raskesti avaneda. Tesla populariseeritud kerega tasa asetsevad lingid näevad kenad välja ja vähendavad õhutakistust, aga kui käsitsi avamise võimalus on halvasti märgitud või peidetud uksetaskusse või paneeli alla, muutub disain turvariskiks. Tesla, Xiaomi, Leapmotor, Xpeng ja Geely kuulutasid välja tarkvarauuendused või tagasikutsumised.

Venemaal kaebas tehnoloogiafirma VK Apple’i Moskvas kohtusse, nõudes oma rakenduste taastamist App Store’is ja kasutajate teavituste uuesti lubamist. Apple oli eemaldanud mitu VK-le kuuluvat rakendust, põhjendades seda sanktsioonidega. VK tahab, et otsuse täitmata jätmisel määrataks Apple’i Venemaa, USA ja Iirimaa üksustele kokku 58 miljonit rubla ehk umbes 696 000 dollarit trahvi päevas. Euroopa Liit oli kehtestanud sanktsioonid VK-le ja selle tütarettevõttele, mis arendab Venemaa riigi toetatud sõnumiteenust Max, sest ettevõtteid seostati kodanike jälgimist, tsensuuri ja valitsuse poliitika vastaste isikute tuvastamist võimaldava tegevusega.