NASA astronaut meenutab Miri jaama kriisi: kokkupõrke süü võttis enda peale Vene kosmonaut

25. mail 1997. aastal põrkas mehitamata kosmoselaev Progress käsijuhtimisel dokkimiskatse käigus vastu Miri kosmosejaama, rebides Spektri moodulisse augu. Ameerika Ühendriikide avalik-õigusliku televisioonivõrgu PBS-i uues dokumentaalsarjas "Once Upon a Time in Space" käsitletakse Miris toimunud eluohtlikku intsidenti. Sündmuste keskmes olnud NASA astronaut Michael Foale räägib intervjuus kokkupõrke tegelikest põhjustest ja selle alandavatest tagajärgedest Vene kosmonaudile.

Kokkupõrge põhjustas jaamas rõhukao ja muutis olukorra meeskonna jaoks eluohtlikuks. Astronaut Michael Foale ning kosmonaudid Vassili Tsiblijev ja Aleksandr "Saša" Lazutkin suutsid vaid 23 minuti hapnikutagavaraga jaama stabiliseerida ja lekke peatada, hoides ära jaama kontrollimatu pöörlemise.

"Õnnetuse algpõhjus oli katse raha säästa," selgitas kuuel missioonil osalenud Foale. "Üritati sooritada manuaalset dokkimist tavapärasest palju kaugemalt ja seda ilma radarita." Radarisüsteem ehitati Ukrainas ja maksis tol ajal kaks miljonit dollarit, mida Venemaa kosmoseprogrammi juhid ei soovinud maksta.

Selle asemel otsustas Vene kosmosekorporatsioon Energia panna meeskonna viimasel hetkel katsetama käsijuhtimisel dokkimist kuue kilomeetri kauguselt ilma radarita. Testiks kasutati Mirist pärit prügiga täidetud Progressi laeva, mis pidi Vaiksesse ookeani kukkuma.

Katse läks aga kohutavalt valesti. Kosmonaut Vassili Tsiblijev ei suutnud reaalajas tehtud mõõtmiste põhjal määrata Progressi täpset lähenemiskiirust. "Ta ei suutnud kaugust hästi hinnata, aga kiiruse arvutamiseks on vaja esmalt teada kaugust ja siis jagada see ajaga," märkis Foale. "See ei olnud selles olukorras võimalik ja seda ei proovitud enam kunagi."

Arvatust suurema kiiruse tõttu ei suutnud Tsiblijev kokkupõrget vältida. Progress põrkus vastu Spektri moodulit, vigastades seda ja painutades ühte päikesepaneeli. Just päikesepaneeli aluse juures tekkis pragu, kust õhk lekkima hakkas. Pärast kokkupõrget suutis Progress siiski oma mootorid käivitada ja deorbiteerida plaanipäraselt Vaiksesse ookeanisse.

Intsidendi järel saadeti jaama adapter, et taastada Spektri mooduli kaudu elektriühendus. Vassili ja Saša pidid tegema sisekosmosekõnni, et ühendada kaablid, mille nad olid jaama päästmiseks lahti ühendanud. Kuid kokkupõrkest tingitud stressi tõttu ei läbinud Vassili enne kosmosekõndi tehtud meditsiinilist testi.

"Päev hiljem helistas programmi juht Valeri Rjumin ja küsis: 'Michael, sa oled raadioeetris. Kas sa oleksid nõus minema ja tegema sisekosmosekõnni Spektri moodulisse Vassili asemel?'" meenutas Foale. "Ma lihtsalt teadsin, et see tekitab minu ja Vassili vahel tohutu probleemi, sest see oli tema jaoks nii alandav. Ja ta võttis kogu kokkupõrke süü enda õlule, mis oli ebaõiglane."

Michael Foale läks pensionile 2013. aastal pärast 30-aastast karjääri NASA-s. Ta tunnistab, et kohanemine eluga Maal oli alguses masendav. Nüüd, 69-aastasena, on ta leidnud endale uued tegevused, kuid peab kosmoseajastut tagasi vaadates muinasjutuliseks. "Ma olin naiivselt optimistlik rahvusvahelise kosmosekoostöö suhtes," ütles ta.