Jaapan kaevandab ookeanipõhjast haruldasi muldmetalle

Jaapan on teatanud edukast katsest kaevandada Vaikse ookeani sügavustest haruldasi muldmetalle, mis on kriitilise tähtsusega kõrgtehnoloogilises tootmises. Kuigi leid on paljulubav, seisavad kommertskasutuse teel ees märkimisväärsed takistused.

Jaapani valitsuse strateegilise innovatsiooni edendamise programmi (SIP) raames tõsteti Minamitorishima saare lähedal 5,6 kilomeetri sügavuselt pinnale merepõhja muda, mis sisaldas väärtuslikke elemente nagu ütrium ja düsproosium.

Leitud muda osutus erakordselt rikkaks keskmiste ja raskete haruldaste muldmetallide poolest, mida peetakse kergematest elementidest väärtuslikumaks. Neid kasutatakse laialdaselt elektriautodes, robotites, radarites ja kosmosetööstuses. Suuremat osa nende elementide globaalsest tarnest kontrollib Hiina.

SIP-i teate kohaselt moodustasid keskmised ja rasked haruldased muldmetallid ligikaudu 54% kaevandatud mudast. Kõige rohkem leiti ütriumit (29,9%), mida kasutatakse kiipide tootmises ja kaitsetööstuses. Lisaks sisaldas muda gadoliniumi (4,9%), mida rakendatakse tuumareaktorite kontrollvarrastes, ning düsproosiumit (4,6%), mida lisatakse elektriautode mootorimagnetitele nende jõudluse parandamiseks. Samuti leiti 18,9% neodüümi, mis on samuti magnetite tootmises oluline kerge haruldane muldmetall.

Tokyo Ülikooli ressursitehnoloogia professor Toru Okabe sõnul on muda omadused sarnased ioon-adsorptsiooni maardlatele, mida on laialdaselt arendatud Lõuna-Hiinas ning leidub ka Vietnamis ja Myanmaris.

Minamitorishima lähedal haruldaste muldmetallide kaevandamiseks vajalike seadmete ja laevade hankimine on äärmiselt kulukas. Hiljutises testis ühendati uurimislaeval Chikyu omavahel ligi 600 kümnemeetrist toru, lasti need 5600 meetri sügavusele merepõhja ja pumbati mudane vesi pinnale.

Järgmise aasta veebruaris algav suuremahulisem katse hõlmab personali vahetamiseks õhutransporti ja saarele rajatavas tehases mudast vee eraldamist. Plaan on kinnitada kaevandamisvõimekus mahus 350 tonni päevas, kuid Jaapani majandusministeeriumi hinnangul algab tasuvus alles 3500 tonnist päevas.

Nikkei Asia hinnangul nõuaks haruldaste muldmetallide kaevandamine merepõhjast ligi 340 miljardi jeeni (2,08 miljardit dollarit) suurust investeeringut. Pärast kaevandamist tuleb elemendid üksteisest eraldada ja rafineerida, mis on samuti kallis protsess. Erinevalt paljudest maapealsetest maardlatest ei leitud Minamitorishima mudast peaaegu üldse radioaktiivseid ega muid kahjulikke aineid, mis vähendab keskkonnamõju.

Professor Okabe jäi aga skeptiliseks. Tema sõnul on projekt "akadeemiliselt oluline, kuid tasuvust arvestades mitte eriti realistlik vahend ressursijulgeoleku tagamiseks."