Kansase ülemkohtu valimiskorra muutmine võib viia abordiõiguse tühistamiseni

Kansase valijad otsustavad teisipäeval referendumil, kas osariigi ülemkohtu kohtunikud tuleb senise parteivälise valikusüsteemi asemel valida otse parteilistel valimistel, kirjutas Vox. Sellest võib oleneda, kas osariigis säilib abordiõigus või see tühistatakse.

Praegu esitab Kansases koha vabanemisel üheksaliikmeline komisjon kubernerile kandidaatide nimekirja ja kuberner valib sealt uue kohtuniku. Muudatuse toetajad nimetavad seda demokraatlikuks sammuks ja viisiks suurendada kohtunike vastutust valijate ees. Kriitikute sõnul on algatuse peamine eesmärk piirata abordiõigust ja nõrgestada kohtute sõltumatust.

Kansase ülemkohus tunnistas 2019. aastal, et osariigi põhiseadus kaitseb õigust abordile. Pärast USA ülemkohtu Dobbs’i otsust lükkasid Kansase valijad 2022. aastal tagasi vabariiklaste toetatud ettepaneku see otsus tühistada ning säilitasid abordiõiguse häältega 59 protsenti 41 vastu.

Vox viitas toonasele vabariiklasest peaprokuröri kandidaadile Kris Kobachile, kes rääkis 2022. aastal strateegiast muuta ülemkohtu valimise korda, valida abordivastased kandidaadid ning pöörata varasemad otsused ümber „aeglaselt ja vaikselt“. Kobach ütles 2026. aastal New York Timesile, et „kohtuvõimule vastutuse tagasi toomiseks on tegelik soov“, lisades: „See ei puuduta ainult aborti.“

Brennan Center for Justice’i kohtute programmi nõunik Michael Milov-Cordoba ütles Voxile, et osariikide seadusandjad püüavad üha enam kohtuid nõrgestada. Tema sõnul on kohtunike valimise korra muutmine selliste sammude seas esikohal. ACLU poliitika- ja huvikaitsejuht Deirdre Schifeling ütles, et kui kohtud muutuvad parteiliseks, saavad neist „nagu kõik teised valimisvõitlused“, mida mõjutavad suurannetajad.

Voxi andmetel on Kansase referendumikampaanias mõlemalt poolelt kulutatud üle 12 miljoni dollari, sellest umbes 5 miljonit dollarit ACLU-lt. Veel 13 osariiki kasutab Kansase praegusega sarnast ülemkohtu kohtunike valimise süsteemi.